Offshore pole saatanast

Panama paberid on tõenäoliselt kuum teema veel kaua. Kui rahvusvahelises pildis on skandaaliga seostatud juba paljusid nimekaid tegelasi üle maailma, oodatakse Eestis veel pikisilmi, kes peituvad numbrite 880/7/22/80 taga. Juba arutletakse menetluste üle, mida patuste kallal rakendada võiks. Ka maksuamet on edastanud avaliku kutse kohvile, et koos patustajatega nende maksuasjad üle vaadata.

Enne hukkamõistmist tuleks aga selgeks teha, kas offshore-firmade kasutamine on ikka õigusvastane ja missugused võivad olla Eestis õigusruumist tingitud põhjused, miks neid ikka veel kasutatakse. 

Väljaspool mõistlikku kahtlust on see, et offshore-firma omamine ja selle kaudu tegutsemine ei ole õigusvastane, kui just konkreetse riigi seadused ei ole seda sõnaselgelt teatud isikutele (näiteks ametnikele) keelanud. Eestis sellist keeldu ei ole. Enamgi veel, tulumaksuseadus näeb isegi ette reeglid, kuidas offshore-firma osalust ja sellelt saadud tulu maksuametile deklareerida.

Mis on eesmärk?

Offshore-firma omamise peamiseks põhjuseks võib tõesti pidada maksude optimeerimist, kuid vähemalt Eesti kontekstis on see jäänud 1990ndatesse. Ettevõtte tulumaksu puudumise valguses on ka Eesti madala maksukoormusega piirkond ja see on kindlasti meie ärimeeste huvi Panama taoliste piirkondade vastu oluliselt vähendanud. Samuti pakuvad paljud teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid võimalusi maksukoormuse vähendamiseks.  

Offshore-piirkonnad on aga endiselt huvipakkuvad laevanduses tegutsejatele, topeltmaksustamise, kõrgete tollimaksude ning kaupade impordikeeldude vältimise seisukohast. Näiteks Eestil puudub topeltmaksustamise vältimise leping Vene Föderatsiooniga ja kohati on kaupade impordimaksud väga kõrged, mis on pannud nii mõnegi ettevõtja olukorda, kus ta müüb oma kaupu seetõttu offshore-firma kaudu. Lisaks mõjutab selliste firmade kasutamist üldine poliitiline olukord ELi ja Venemaa vahel.

Ka vara pärimisega seonduvalt võib offshore-lahendus olla üsna efektiivne viis topeltmaksustamise vältimiseks. Eesti pärandi vastuvõtmist ei maksusta, mistõttu võiks ka selles mõttes Eestit madalaks maksupiirkonnaks pidada. Probleem, ja mitte väike, tekib aga saadud pärandvara hilisemal võõrandamisel, kus riigile tuleb tulumaksu tasuda kogu müügihinnalt. Lihtsustatult: kui pärandaja nägi eluajal vaeva ja paigutas eelnevalt maksustatud tulu äriühingu aktsiatesse, siis pärija poolt samade aktsiate hilisemal müümisel peab ta maksma tulumaksu tervelt summalt, st sisuliselt topelt.

Kuna pärandavara hoidmise ja müümise probleemid on aga mitmetahulised, siis on maailmas küllaltki levinud pärandatava vara hoidmine juriidilistes kehades, mis ei ole tavamõistes äriühingud, kuid mis võimaldavad pärandaja juhiseid paindlikult täita. Eesti puhul saaks sellises olukorras rääkida sihtasutusest. Praegu on meil aga sihtasutuse kasutamine maksusutamise mõttes probleemne, kuna näiteks sihtasutusele makstud dividende maksustatakse ka pärijale edasimaksmisel ehk siis topelt.

Riik saab huvi vähendada

Usun, et kui riik lahendaks mõistlikult ära pärandvara hilisema võõrandamise maksustamise ja välistaks sihtasutuse topeltmaksustamise, kaoks ka selles võtmes ära Eesti maksumaksja huvi välismaiste offshore-lahenduste järgi. Pigem vastupidi, nii mõnigi jõukas eraisik võiks hoopis oma varaga tee Eestisse leida.

Viimane põhjus, mis paneb inimesi offshore-lahendusi kasutama, on soov oma varalist seisu teistega mitte jagada. Eesti äriregister ja peamised vararegistrid on aga avalikud ja seal sisalduva info põhjal on hea tahtmise juures võimalik igaühe varaline seis üsna täpselt välja selgitada. Kõik aga ei pruugi seda soovida. Kui ametiisikule, kes jätab oma majanduslike huvide deklaratsioonis offshore-osaluse kajastamata, võib seda ette heita, siis nn tavaärimehe suunas oleks see kohatu.

Offshore-firmatamine ei tähenda alati maksudest kõrvalehiilimist. Mõistlik on enne maksuhalduri juurde kohvile minekut asjad selgeks mõelda, sest välistatud ei ole, et maksukohustus on teatud toimingute tulemusel siiski juba tekkinud. Kuid ka siis ei ole veel muretsemiseks põhjust, sest seadus lubab ja kohtupraktika toetab maksukohustuse vältimist olukorras, kus tehingutel on iseseisev majanduslik sisu ja põhjus.